[word = "geatnegáhtt.*"]
Boađus: 60
				
Cealkkačájeheapmi
	North Saami administrative corpus –
Suohkan lea oahpahuslágas 	geatnegáhttejuvvon 	doalahit almmolaš musihkka-ja kulturskuvlafálaldaga .
Sámediggeráđđi muitalii Sámedikki diehtodárbbuid ja áššečuolmmaid birra go guoská lassi bargguide sámi guovlluin ja movt dat 	geatnegáhtta 	oahpahusinstitušuvnnaid váldit ovddasvástádusa sámi gelbbolašvuođaolbmuid ohppui .
Suohkan lea oahpahuslágas 	geatnegáhttejuvvon 	doalahit almmolaš musihkka-ja kulturskuvlafálaldaga .
Deanu čázádaga guolástanhálddahus lea 	geatnegáhtton 	hálddašit mearriduvvon láhkarámmaid siskkobealde .
3 SÁMEDIKKI GIELLABARGGU VUOĐĐU 3.1 STÁDA OVDDASVÁSTÁDUS SÁMEGIELAS Norgga stáda lea iešguđet lágaid ja láhkaásahusaid bokte 	geatnegáhtton 	váldit ovddasvástádusa sámegielas .
Ovdamearkka dihtii leat Fálesnuori gielddas nu ollu go 40 % ássiin ( + 12 %/+ sámegielagat , muhto unnán almmolaš bálvalusat fállojuvvojit sámegillii , go Fálesnuori ásahusat eai leat 	geatnegáhtton 	geavahit sámegiela .
	Assu corpus –
Lilletun baicca šaddá minstarin dasa ahte sáhttá spiehkastit ja bidjat eret buohkaid geat leat siskobealde seamma namahussii ja geat čuvvot Biibbala ja girku dovddastus čállosiid ja dasa lassiin vel láhtte nu go leat 	geatnegáhtton 	, muhto geat eai dohkket ortnegiid mat eai lea čadnon dovddastussii .
– Boares árbevirolaš boazodoalus lei nu ahte sus geas leat bohccot , son lei maid 	geatnegáhtton 	bargat .
Bargiidbellodaga sámediggejoavku čujuha vuođđolága parágráfa 110 a , mii 	geatnegáhttá 	stáda eiseválddiid sihkarastit ahte lágiduvvo dilli nu ahte sámi álbmot sáhttá sihkarastit ja ovddidit iežaset giela , kultuvrra ja servvodaga .
Sin mielas lea ráđđehus 	geatnegáhtton 	buktit ruovttoluotta oasi riggodagain mat leat dolvojuvvon Finnmárkkus lulas ja okta vuohki dan dáhkát lea ođđa stuora visttiid hukset deike .
Ráđđehus áigu lága bokte 	geatnegáhttit 	buhtadusrievtti boraspirevahágiid ovddas sávza- ja boazoealáhusas .
	Avvir corpus –
Riekkis ii dušše 	geatnegáhtta 	beliid guldalit nubbi nuppi , muhto min mielas dat maid addá ovddasvástádusa beliide gávdnat čovdosa , iige dušše iežas oainnu ovttageardánit ovddidit .
­ – Dat ii leat doarvái ja danin fertet maiddái seastit eará sajiin gielddas , muhto eat sáhte heaittihit doaimmaid mat lága bokte leat 	geatnegáhttojuvvon 	, deattuha Skanke .
Dat diehttelas 	geatnegáhtta 	min , muhto nuppe ládje dat maid čatná min .
	North Saami facts corpus –
Studeanta čoavdá čoaggánemiid gaskkas 	geatnegáhtton 	bargobihtáid journalisttalaš teakstašlájain ; kulturođas , kulturreportáša ja dáidagiid ja kultuvrra árvvoštallan .
Ovdamearkka dihtii leat Fálesnuori gielddas nu ollu go 40 % ássiin ( + 12 %/+ sámegielagat , muhto unnán almmolaš bálvalusat fállojuvvojit sámegillii , go Fálesnuori ásahusat eai leat 	geatnegáhtton 	geavahit sámegiela .
Sámeskuvlla gaskadássi skuvle sisaáiggi ja iige leat ruovttuoahpahus : ” Váhnemat geat ožžot mánáideaset ruoktot , eai dárbbaš gal ieža oahpahit , muhto go ieža bidjet gáibádusaid , dat 	geatnegáhtte 	maiddái sin veahkehit vai olahit iežaset gáibádusaid ” .
Váhnemat fertejit hupmat gieldda skuvlahoavddain , gii galgá , jus lea dárbu , 	geatnegáhttit 	sin geaidda lea addojuvvon virggálaš ovddasvástádus - rektor dahje skuvlakantuvrra bargit .
Oahppoplána šaddá dál láhkaásahussan , ja dalle lea skuvla juridihkalaččat 	geatnegáhtton 	plána čuovvut .
Máhttoloktema mielde leat dál dát variánttat studeremii ráhkkanahtti suorggis : - sámegiella vuosttašgiellan - sámegiella nubbingiellan dássi 2 ja dássi 3. - sámegiella vierisgiellan ( 	geatnegáhtton 	giellafága studeremii ráhkkanahtti suorggis ) - sámegiella válljenláhkái prográmmafágan
	Min Aigi corpus –
Ealgabivdiide dohkkehuvvo báhčin oassin 	geatnegáhtton 	30 luođa hárjehallanbáhčimii .
Sii galge sáhttit 	geatnegáhttit 	buohkaid geain ledje bohccot guovllus .
Sii galge sáhttit 	geatnegáhttit 	buohkaid geain ledje bohccot guovllus .
– Leago fitnodat dahje organisašuvdna álo 	geatnegáhtton 	registreret iežas ?
Buot Norgga suohkanat leat 	geatnegáhtton 	geahčadit ja iskat dákkáraš váttisvuođaid , ja dasto ráhkadit plána movt čoavdit daid .
Jus boahtte jagi sádde sámegillii reivve namuhuvvon gielddaide , de leat sii 	geatnegáhtton 	jobe njálmmálaččat vástidit sámegillii .
Dušše dat geatnegahttá BST oalle ollu sámi álbmoga ektui , muhto dađe bahábut orrut sii eanet 	geatnegáhtton 	Norgga stuorraservvodaga ektui go sámi unnitálbmoga ektui .
Dušše dat geatnegahttá BST oalle ollu sámi álbmoga ektui , muhto dađe bahábut orrut sii eanet 	geatnegáhtton 	Norgga stuorraservvodaga ektui go sámi unnitálbmoga ektui .
Prošeakta gálgá doaibmat ovtta suohkanis gos sámit orrut , muhto dakkár suohkanis gos eai leat makkárge 	geatnegáhtton 	sámegielfáláldagat mánáide suohkana beales .
Nu dovdá Bierna iežas 	geatnegáhtton 	seailluhit sámi kultuvrra .
Dál go leat vuoittohallan , de doaivumis beassat ráfis bargat dan maid livččiimet galgan juo álggu rájes , ja hukset albma sihkkarvuođa , vaikko eat lean 	geatnegáhttun 	dahkat dan vuosttaš jagi , logai Turi gii ikte vulggii isidiin , Johan Turiin ja mánáiguin lupmui .
Nystad deattuha ahte PPB lea 	geatnegáhtton 	bálvalus ja ahte dat ferte doaibmat albmaláhkai .
Dát láhka galgá 	geatnegáhttit 	stáda doarjut kultuvrralaš doaimmaid , ja gurutbellodat čállá preassadieđahusas ahte lea earenoamáš dehálaš sihkarastit mánáide kultuvrralaš fálaldagaid .
– Vuođđolága páragráfa 110 A:s čuožžu ahte Norgga eiseválddit leat 	geatnegáhtton 	lágidit dili sápmelaččaide buoremus láhkái nu ahte sii sáhttet ovddidit ja sihkarastit iežaset giela .
Billávuona mearrasámi gelbbolašvuođaguovddáš ja Jáhkovuona mearrasámi musea eai leat dákkár 	geatnegáhttojuvvon 	doaimmmat , oaivvilda Steinar Pedersen .
Dán šiehtadusa lea suohkan 	geatnegáhtton 	čuovvut , go Tostrupa bálvalus lea álmmolaš bálvalus .
Doaivumis šaddá « Áiggun juoiggastit » 	geatnegáhtton 	oahppun sihke sámi mánáide , láttániidda ja dážaide .
– Lean ilus go sámi gielddat leat ožžon eambbo ruđa , muhto lean 	geatnegáhttun 	muitalit iežan váivašuvvama go Sámedikki bušeahta njeide guvttiin miljovnnain .
- Mis lei hállu ja leat maid 	geatnegáhttun 	muitalit bargiideamet makkár dilli dál lea .
Eiseváldit leat oainnat 	geatnegáhttojuvvon 	ILO konvenšuvnna 169 vuođul ollislaččat identifiseret daid guovlluid , gos sápmelaččat ásset .
Dasalassin rihkkot mii skuvllalága maid ieža eiseválidit min leat 	geatnegáhttán 	, lohká West .
– Dat mearrádus maid 	geatnegáhttá 	Moasát gieldda levget sámileavggan , lohká Inga-Lill
– Dat mearrádus maid 	geatnegáhttá 	Moasát gieldda levget sámileavggan , lohká Inga-Lill
Álbmotriekti 	geatnegáhttá 	, muhto ii dat buvtte makkárge ovdosiid .
Sámediggi leat vuosttildan árvalusa , ja čuoččuha ahte dat garrasit rihkku sámi rivttiid , sihke našunálalaččat ja álbmotrievtti prinsihpalaččat man Norgga stáda lea 	geatnegáhttun 	čuovvut .
Namuhanveare lea ahte almmolaš ásahusat eai leat 	geatnegáhttun 	levget sámi leavggain .
– Dat mearrádus maid 	geatnegáhttá 	Muosát gieldda levget sámileavggain , lohká Inga-Lill
Juohke eanaeaiggát lea 	geatnegáhtton 	vuolláičállit šiehtadusa stáhtain .
@tekst : – Dát šiehtadus galgá dagahit čorges ovttasbarggu gaskkal Sámedikki ja dáiddáorganisašuvnnaid , ja dat 	geatnegáhttá 	goabbatge beali ollašuhttit dáid mihtuid , lohká Hætta .
Ovttasbargu šiehtadusas 	geatnegáhttá 	maid Sámedikki ásahit stipeandaortnega , buhtadusortnega ja oastinortnega dáiddáriidda ja duojáriidda .
Dát iešvuohta buktá mielddistis maid muhtin erenoamáš hástalusaid , mat 	geatnegáhttet 	ja gáibidit sámi njunnožiid aktiivvalaš doarjaga .
– Dat 	geatnegáhttá 	Norgga eiseválddiid nannet álgoálbmogiid rivttiid , deattuhii ministtar sártnistis .
– Ja juste dan lea norga buorrindohkkehan álbmotrievtti bokte gos 	geatnegáhttojit 	mieđihit vuoigatvuođaid sápmelaččaide .
Dáid njuolggadusaid leat guovddáš eiseválddit mearridan ja gielddat 	geatnegáhttojuvvvojit 	čuovvut dan , lohká Nystad .
Østmo deattuha ahte dát ruđat eai leat organisašuvnna ruđat ja danne dat 	geatnegáhttojuvvojit 	vearromáksinlága bokte ásahit sierra konto .
Juohkehaš diehtá ahte juohke ođđa fidnodat ii gátnegáhttojuvvo váldit nie ja nie ollu bargiid juo vuosttaš beaivvi , muhto Finnmárkkuopmodat gal lei 	geatnegáhttojuvvon 	.
Dušše dát 	geatnegáhttindoaibma 	livčče galgan Stáhta bealis juo luvven ruhtalána ain juo vuosttaš jagiid . #SPELL
Giellalágain mii eat sáhte 	geatnegáhttit 	ovttaskas olbmo hállat sámegiela , muhto mu mielas gal sámegielat politihkkáris lea morálalaš deaddu geavahit sámegiela dakkár dilálašvuođain gos leat sámegielat guldaleaddjit , lohká Morottaja .
– Mun váillahan sisdoalu Sámiid oaivegávpoga doahpagis ja dan maid dat 	geatnegáhttá 	.
– Teáhter oažžu almmolaš doarjaga ja danin 	geatnegáhttá 	maiddái čájehit čájálmasaid vaikko leat uhccán geahččit , cealká SáB .
