 Vuođđolága § 2 lea bidjon eret doibmamis duopmustuolu bokte ja Gonagas stáhtaráđis stivre girku § 16 mielde , nu ahte loahpas stivrejuvvo Stuoradikki dáhtu mielde . 
 Porsáŋggu gielddas lea bidjon johtui prošeakta man namma lea - Dievdoolbmot mánáidgárddis . 
 Girkonjárggas lea gumppiide bidjon čeabetbáddi mii sádde radiosignálaid . 
 Sivas go leat bidjon čeabetbáttit , mat muitalit gos gumpe guđege áiggi lea , dihtet dál sihkarvuođain ahte 15 gumppe leat eallimen . 
 Sámi Filbmabargiid Searvvi ( SFBS ) jođiheaddji Bjarne Store Jakobsen lea movttet go lea bidjon johtui bargu vuođđudit Sámi Filbmafeastivála . 
 Sin 1997 litnet , geat leat álkkiduvvon iešdieđáhusa deavdán , lea bidjon almmolaš oidnosii buot litnetkántuvrraide Finnmárkkus . 
 Vuođđolága § 2 lea bidjon eret doibmamis duopmustuolu bokte ja Gonagas stáhtaráđis stivre girku § 16 mielde , nu ahte loahpas stivrejuvvo Stuoradikki dáhtu mielde . 
 Fylkkasuohkanis lea dál ođđa virgáibidjan bissehuvvon , ja dan sivas ii leat sámekonsuleanta ge bidjon virgái , muitala Pedersen . 
 – Mu mielas lea buorre go skuvllas leat buot dáiddasuorggit bidjon oktii . 
 Gulaskuddan áigimearri lei bidjon miessemánu 23. beaivve rádjái ja dán gaskkas lea maid leamašan bassebeaivvit nugo miessemánu 17. beaivi , nu ahte sii leat ožžon dušše 5 beaivve dán guorahallamii . 
 May Toril Hansen Hætta lea ilus go lea bidjon ruhta gádjut Ávžži-luodda , seammás  go ii leat vuollánan nieguin oažžut áibbas ođđa luodda Ávži gillái ¶ 
 Oainnát olles dat govva , iešalddis leat dušše linjját bidjon báldalagaid . 
 Dát registtar lea bidjon Brønnøysundregisteriidda ja Enhetsregister hálddaša dan . 
 Go ii oktage leat bidjon bargui , de dat rihkku daid eavttuid mat ledje vuođđun suohkanstivrra ovddit mearrádusaide . 
 Gávttis ja gahpiris oidno vuotta mii lea bidjon dillebáddin , ja gahpira birra . 
 Jus olbmot dovdet geat leat govas ja gos lea govvejuvvon , sáhttá čálistit dieđu dasa bidjon govvagirjái vai maŋit áigái báhcet dieđut . 
 PhD stipendiáhta Sámi Allaskuvllas Inger Johansen lohká dát listu deattuha dušše áitojuvvon gielaid , iige namut daid olu giella ealáskahttindoaimmaid mat leat bidjon johtui 1960-logu rájes . 
 Našunála dásis lea bidjon 230 millijovnna baikkalaš searvedoaibmaprošeavttaide , Finnmárkui boađášii evttohusain veahá badjelaš 3 millijovnna ruvdno . 
 – Soai geat leaba meannudan ášši Finnmárkku Fylkamánni bealis leaba goappešagat heaitán , ja ođđa bargi lea bidjon áššái , muhto son ii lean deaivamis justte dál , muitala senior ráđđeaddi Vigdis Johnsen , Finnmárkku Fylkkamánne birasgáhttenossodagas , ii ge loga iežas dovdat ášši nu bures ahte háliida jietnadit maidege . 
 Siskkimuš vuonain lea hearkkimusat biologalaččat , deike ii heive luoitit sii geat sáhttet njámastit buot oktanaga , lohká Mikkola ja lasiha ahte biebmorusttegat leat roassun vuonaid biologalaš eallimii go lea bidjon dorskegođđansajiide ja nuoskidit meara . 
 Dássážii lea fuomášupmi bidjon gárgideapmái , muhto ii mii dáhpáhuvvá dorskenállái jus biebmodorski gođđá . 
 Sámepolitihkalaš dieđáhus galgá vuordimis meannuduvvot Stuoradikkis ovdal beassážiid , muhto ii leat vel bidjon plána justte goas Stuoradikki dievasčoahkkin dan digaštallá . 
 Internehttii lea bidjon diehtu olbmuid juridihkalaš rivttiid birra , oza regjeringen.no čujuhusas , sáhttá maid ohcat « juridiske rettigheter » sániiguin . 
 Muhto galggašii áigá juo bidjon , oaivvilda son . 
 Dasa vástida Helga Pedersen ná : – Internašunála šiehtadusaid eavttut čuvvojuvvot dan láhkai ahte leat várrogasat oaggut badjelmearálaččat , ja ahte ii váldo badjel unnimus gođđinnálleloguid mat leat bidjon . 
 – Mánát šaddet friddja ohccát , go eat leat dohkkehan dán mátki skuvlaoahpahusa siskkobealde ja min bušeahtas ii leat rámmain bidjon ahte dán mátki gokčá , muhto sáhtášin gal reguleret bušeahta , dadjá Guovdageainnu mánáidskuvlla rektor Bodil Utsi Vars . 
 Guovdageainnu mánáidskuvlla 7 A jahkeplána lea dohkkehuvvon rektoris , ja dasa lea bidjon earret eará áhte klássa galgá fitnat leirskuvllas . 
 Hirbmat geatnegasvuohta lea dál bidjon Sámedikki háldui . 
 Boazodoalušiehtadus lea okta dain čoavdagiin mii lea bidjon jorahit eanet vuovdima guvlui . 
 Sivva manin jahki 1970 lea bidjon bajimus rádján , lea go dan áigodagas šadde ođđa áigásaš fievrrut dábálaččat sápmelaččaid gaskkas ja eatnašat ássagohtet stuorra servodaga málle mielde . 
 Vástidanáigemearri lea bidjon 1. beaivve Skábmamánus 2009 . 
 Sii dieđihit ahte earret eará ii leat bidjon doarvái ruhta CO2- nuoskidemiide . 
 Norggas lea odne gássafápmorusttet Kårstø:s mii luoitá seamma ollu CO2 jahkásaččat go 550 000 biilla Norggas ja das ii leat bidjon ruhta mot dan CO2- nuoskidemiin galgá bargat . 
 fitnodahkii Guovdageainnus lea bidjon beaivválaš jođiheaddji ja son lea Andreas Ausland . 
 Virggiid ásaheami dahká vejolažžan , go bargoaddi sosiálamávssuid vuolideamis čoggon ruđat leat bidjon njuolga boles virggiide . 
 Dássážii lea fuomášupmi bidjon gárgideapmái , muhto ii mii dáhpáhuvvá dorskenállái jus biebmodorski gođđá . 
 Dát guokte muora lea dál bidjon lihttái ja sáddejuvvon máttás , go dákkár šattut eai ceavzze arktalaš dálvvi badjel . 
 Dutkamuša mielde geahppamargariinnain lea bidjon fuonit buoidi mii lea álkit njuvdit láibái . 
 Gulaskuddanáigemearri lea bidjon čakčamánu 10. beaivái 2010 . 
 Čoahkkimiid ulbmil lea čohkket álbmoga oainnuid ja čállit daid , dasa lassin mii boahtá ovdan gulaskuddan čállosiin , masá lea áigemearri bidjon suoidnemánu álgui . 
 Su isit ja oabbá leaba dál bidjon liikavistái . 
 Lassin 2011 Duodješiehtadusas lea oasusfitnodagaide bidjon eaktu ; « Dat eaktuda ahte bargit oasusfitnodagain lea duodjefágalaš gelbbolašvuohta » . 
 Prošektii lea bidjon bargolávdegoddi mii galgá bargat 2017 rádji . 
 Dát plákahtat leat bidjon bajás vai bilidit min nama olbmuid ovddas . 
 Romssa boares goanstarássešillju máid Guovdageaidnu lea ožžon ii leat vuos bidjon . 
 Dál lea juo buot orohagaidde bidjon lágalaččat alimus boazolohku . 
 Muhte davás buolašguovlluide lea dát vuosttas mii lea ceggejuvvon ja rusttegii leat bidjon biergasat mat sihkkarastet doaimma maid buollašiid áigge . 
 Vuolábeal ceaggájit moadde tempela ja Gabriel čilge ahte tempelat eai leat ihcalassi bidjon bálddalaga . 
 Bušeahtagieđahallamis eai leat váldán vuhtii dan , vaikke ossodat jođiheaddjit leat deattuhan ahte ii ii leat bidjon dan mađe ruhta go dárbbašuvvošii sadjásaččaide , muittuha Kåven . 
 Monstad lohká su mielas dát doaibma mii dál lea bidjon johtui lea miellagiddevaš ja gelddolaš . 
 Muhto golbma buori jagi dihte leat njuvvon eambbo bohccot , muhto liikká eai leat bidjon ressursat márkanasttimii , lohká Reinert . 
 – Dasa lea bidjon 500 duhát ruvdno Boazodoalu Ovdanahttin Foanddas , muitala sadjásaš boazodoallohoavda Johan Ingvald Hætta . 
 Hætta mutala ahte 250 duhát ruvdno lea bidjon ráhkadahttit gihpagiid ja dahkat dovddusin bohccobierggu Norgga márkanis . 
 – Dan bargui lea bidjon maid 250 duhát ruvdno . 
 Áigeplána ođđa boranávdehálddašeapmái lea bidjon cuoŋománu 1. beaivvi 2005 , mii lea seamma dáhton goas Oarje-Finnmárkku boazolohku galgá leat 63 7000 bohcco . 
 Guovttes bidjon giddagassii ¶ 
 Duhtavaš go leansmánni bidjon eret ¶ 
 Áltá leansmánnikántuvrra Kenneth Nilsen lea bidjon jođihit dutkama , go politimeastir bijai Guovdageainnu leansmánni eret áššis bealalašvuođa geažil . 
 Preassakonferánsa dieđihuvvui čielgasit ahte ođđa láhkavuđđui ii leat bidjon makkar ge áigemearri ¶ 
 Muhto Deanu čáhcadaga hálddašeapmi lea bidjon dakkár organaide mat leat guhkkin eret guovllu bivdiin . 
 Nu leage Sámediggi bidjon seamma dássái go buot eará gulaskuddan orgánat . 
 Siri Broch Johansen lea bidjon virgái giellajođihieaddjin Deanu gieldda giellaguovddážis . 
 – Dás čájehuvvui ahte ii leat makkar ge elliid tragedia birra sáhka , muhto leat bidjon johtui muhtun doaimmaid máid čuovvot mielde , muitala Dalseng . 
 Dajaldagat leat bidjon vuostažettin suopmana vuogis , jađe čállingiela vuogis , ja maŋimuš jorgaluvvon dárogillii . 
 Finnmárkku fylkadiggi meannuda ášši geasemánu 15. beaivvi ja gulaskuddan lea bidjon dán mánu 15. beaivvi rádjái . 
 Mannan vahkkus mearredii ge SáB jahkečoahkkin ahte báikalaš searvvit oččot ieža mearridit geainna barget ovttas , muhto galget čuovvut vissis vuodjin njuolggadusaid mat leat sierranas čieža čuoggán bidjon . 
 Thomassen lea maid hui duhtavaš go duodjeealáhusa váldošiehtadussii ii leat bidjon gáibádus ahte galgá leat sápmelaš . 
 Oslo Sámi viessu sáddii reivve Sámediggeráđđái jearran dihtii manin sámi viessu lea bidjon 2007 bušeahtaárvalussii sierra poastan ahte dát ásahus galgá árvvoštallot . 
 Beaivái lei bidjon hui čavga prográmma . 
 Govat mat čájehit loddebeatnagiid lotti gávdnan , lea bidjon maŋŋálagaid . 
 Dan vahkkus dat bijai Artsdatabanken ( nállediehtovuorká ) čáhppeslisttu mas boahtá ovdan ahte biebmoluossa lea bidjon amas nállin mii lea stuorra áittán báikkálaš biologalaš máŋggašlájatvuođaide . 
 Virgái leat bidjon dát barggut : ¶ 
 Musea čiehkageađgi bidjon satjái ¶ 
 Ohcan mas lea čuozadusčielggadeapmi ja fágarapporta lea bidjon almmolaš oidnosii Báhcavuona suohkanii . 
 Dieđáhus lea bidjon almmostahttemii Davvesiidda ja Gáŋgaviika suohkanii . 
 – Maiddái besset jorristuollo geavaheaddjit atnit ávki go sierra heisa lea bidjon sin váras , muitala Gjelsvik . 
 Daid smávva doarrumiidda juhkánoaivvis olgobáikkiin mat lea dávjá lea sáhku bidjon čieža duhát ruvdnui , čilge Robin Lindberg . 
 Eaige leat bidjon kontainerii nu mo njuolggádusat gáibidit . 
 Ovddit ráđđehusas ledje mihtomearit ja sáme áššiide ruhta bidjon , joatká Lasko ja lohká buot dát guorahallamat leat gavjjuhuvvame . 
 Su mielas lea dehálaš eanet dieđuid oažžut birasmirkkuid váikuhemiid birra go dat sáhttá čuohcat sáme álbmoga dearvvašvuođa dillái ja muitala eanet návccat lea bidjon maŋimuš jagiid loktet dearvvašvuođa dili gelbbolašvuođa . 
 Direktoráhta láhkaevttohus lea bidjon bajas dainna lágin ahte juohke meahccefievrru eaiggát measta berre heahpanaddat go lea oastán ges dakkár nuoskideaddji ja billisteaddji fievrru mainna manná mehciide . 
 Eai leat sierra doaimmat bidjon johtui ¶ 
 Dán guokte sátnegirjái čohkkejuvvon sánit galget bidjot nehttii . 
 Nuppi lanjas ledje čájáhussii bidjon oassi Ivvára bargoeallima dáidagat , nugo sárgumat ja báccit 1955-1997 áigodagas . 
 Son ja su oabbá Wenche gii maid oasálastii juoigangilvvuin leigga bidjon orrut muhton priváhtaviesus Guovdageainnus . 
